Eesti ehituse piirdetarindite inseneeria stagnatsiooni iseloomustavad 9 punkti
• Eestis puuduvad uutele energiatõhususnõuetele vastavad kauakestvad piirdetarindite tehnilised lahendused, puuduvad tehniliselt korrektsed normid ja paigalduse eeskirjad, puuduvad ka käsiraamatud.
• Eesti inseneeria järgib pimesi Põhjamaade, eelkõige Soome inseneeriat nägemata suurte sammudena edasi arenenud Kesk-Euroopa avatud turgude printsiibil arenenud piirdetarindite tehnilisi lahendusi ning nende baasil koostatud oluliselt täiuslikumaid norme, tehnilisi reegleid ja
juhendeid.
• Suurel osal Eesti projekteerijatel ja inseneridel puuduvad algteadmised konstruktsioonide ehitusfüüsikast. Enamasti puudub arusaam piirdetarindite süsteemsusest (eri materjalide koostoimimisest), ei kasutata juba olemasolevaid ja kontrollituid süsteemseid lahendeid, vaid
tehakse lühikestvusega omaloomingut. Ei loeta välismaa kolleegide koostatud piirdetarindite õpikuid ja käsiraamatuid, v.a. eestikeelseid tõlkeid põhjanaabrite populaarteaduslikest materjalidest ja sisuvaestest Soome normdokumentidest.
• Toimub arhitektide permanentne tehniline iselooming piirdetarindite valdkonnas, tundmata ehituslikke aabitsatõdesid ja konsulteerimata pädevate inseneridega.
• Puuduvad kriteeriumid määramaks projekteerimisviga, ehk projekteerija ei vastuta millegi eest; projekti eest vastutab ehitaja kahe aasta vältel. Kehtib JOKK-süsteem – piirdetarind laguneb, aga vastutajat pärast kahte aastat ei ole.
Puudub institutsioon, keda huvitaks piirdetarindite ehitusinseneeria auväärse koha taastamine Eesti ehituspoliitikas. Puudub süsteemne piirdetarindite inseneride välja- ja täiendõpe. Inseneride täiendõppe sildi all on loodud ühe MTÜ kätte monopoliseeritud tasuliste tagumiktundide
kogumise süsteem. Ehitusinseneride täiendõppe eest vastutavad isikud ei näe probleemi piirdetarindite inseneerias ning keelduvad selle temaatika käsitlemist oma õppustel.
• Eesti ehituse inseneeriat (piirdetarindite valdkonnas) viivad ellu pealiskaudse tehnilise ettevalmistusega arhitektid, ehitajad ning müügimehed.
• Insenerkond on lasknud piirdetarindite inseneeria voolama isevoolsena. Kõrgete tiitlitega ehitusekspertide koostatud kortermajade lagunenud piirdetarindite enamus ekspertiisid (ei maksa segi ajada ehitise auditiga ehk ülevaatusega, mis kontrollib ainult piirdetarindite vastavust
nõrkadele tehnilistele nõuetele) enamasti fikseerivad fakti, mida kortermaja elanikud juba isegi teavad – et asi on jama. Defektide tehniliste põhjuste alget ning pädevaid ja kauakestvaid tehnilisi lahendusi aga need ekspertiisid enamasti ei sisalda.
• Piirdetarindite osas esineb palju situatsioone, kus Eesti Vabariigi ametkondade ametnikud peavad end targemateks kui Euroopa insenerid kokku, kusjuures ametkondade poolt kehtestatud kohustuslikud regulatsioonid ei ole isegi riiklikult seadustatud. Ametkonnad tegelevad
piirdetarindite tehnilise omaloominguga nägemata nende tehnilist üldpilti ja ei konsulteeri pädevate piirdetarindite inseneridega oma loomingulises tegevuses.
